Ise/ I

Kõige karmimaid nõudmisi esitame me endale ja seepärast väärivad kõik inimesed tingimusteta armastust.

Solvates, tehes haiget, tappes kedagi oleme me ainult iseenda kriitikud, sest me tahame, et teised oleksid nagu meie.

Kui me ei salli iseennast, siis see on sellepärast, et me tahame olla paremad kui me oleme, mitte aga teiste moodi.

Ja kui me lõpetame teistele ootuste esitamise, aga võitleme endaga edasi, siis oleme selle ainult alla surunud.

Endale on vaja andestada kõik kogemused ja ootused, see on me olemuslik mägi, mis on vaja vallutada ja Himaalaja on kui munakoor selle kõrval. Harjutamine ei tee aga kunagi paha.

 

Toughest of all demands we impose on itself and that´s why all people deserve unconditional love.

By insulting, hurting and killing others we are only critics of itself, because we want others to be like us.

If we can´t stand who we are, it´s because we want to be better than we are, not like others.

Once we stop having expectations for others, but keep fighting itself, we have only suppressed that.

We need to forgive itself all the experiences and expectations, it´s our essential alp, which needs to be conquered and Himalaya is an egg shell compared to it. Still the practice makes a master.