Whim

Mu elu Armastus – armastasin nii ta keha kui ka mõistust – jättis mind maha.

Tõsi, olin muutunud lodevaks türanniks,

aga ta läks lihtsalt ära TEISE JUURDE!

Vandus truudust talle,

võttis ta nime, paljunes temaga.

Et sa maha kärvaks!

-Mis meil oli?- küsis ta kord.

-Armastasin Sind nagu ei kedagi teist,- vastasin.

-Mina Sind ka, anna andeks kui suudad.-

-Ammu antud (iseendale- jätsin oma teada). Ära põe, pole mõtet, mis on läbi, see on läbi.-

-Usub ta seda tõesti?- mõtles võõrandunud Armastus. –Siis on hästi,- valetades ta sedastas.