Võrdsusest/ About equality

Koeraga jalutades küsiti mult täna hommikul (vene keeles, nii et pidin end natuke koguma), et mis ma arvan,  kas praegusel ajal muutub elu inimeste jaoks rohkem võrdsemaks. Kogunud end selle teemapüstituse osas, oli kõik mis ma oskasin sel hetkel öelda, et see toimub alateadlikult, et alateadlikult me muutume kogu aeg võrdsemaks. Sest kuna ma olen ka ise oma enam-vähem kogu teadliku elu võrdsusesse uskunud hoolimata sellest, et elus on seda reaalselt väga vähe näha, siis ma tõesti olen selle peale ka mõelnud ja aru saanud, et teadlik võrdsus on võimalik ainult individualistlike inimeste puhul. Kui aga seltskond inimesi, kes on üksteisega enam-vähem võrdsed, otsustavad, et nad muudavad ka ühiskonda selliselt, et see oleks rohkem võrdne ka ülejäänute jaoks, siis see on juba eos ette määratult ajutine lahendus sellel lihtsal põhjusel, et inimesed on nii teaadlikult kui tinglikult öeldes hingelt eri vanusega. Ja tõeliselt oleme me seega kõik eraldiseisvad riigid- kellel lihtsalt on suhted teistega. Siin maailmas on hetkel rohkem kui 7,4 miljardit riiki ja kõige võrdsemad oleme me nendega, kes on meile nii füüsiliselt kui hingelt kõige lähedasemad. Paljud seda aga mõistavad? Suhteliselt vähesed hetkel veel ja see näitab ka ära kui vähe on siin maailmas veel teadlikku individualismi, mis looks aluse teadliku ühiskondliku võrdsuse tekkimisele. Aga alateadlikult see toimub sellest hoolimata siiski kogu aeg ja selle teadvustamiseni jõutakse ka lõpuks- kuna seda lihtsalt ei ole võimalik vältida. Seniks aga saab ühiskondlik võrdsus käia ainult läbi käsu ja sunni ning seda viiakse ellu läbi seaduste ja normide kehtestamise. Ja paradoksaalselt seeläbi muudetaksegi inimesi aina enam ja enam individualistlikumaks, see efekt on sisuliselt sama kui me pikaaegne valitseja parempoolne Reform on kasutanud tulumaksulise võrdsuse ideed selleks, et luua kasu lähtuvalt parempoolsuse ideest neile, kes on ühiskondlikult justkui väärtuslikumad- ehk tööandjad ja investorid. Seda alavääristamata on minu suhtumine individualistina sellesse olnud leppimine, sest ma teadvustan endale, et me oleme erinevad ja ma ei ole nendega võrdne oma maailmavaadetes, aga samas kui mul oleks selleks „sotsiaalne kapital“, et viia läbi muutus, siis võib-olla ma ka teeks seda- samamoodi või ka teistmoodi nagu hetkel tegid Kesk, Sotsid ja IRL. Sest võrdsus ei teki ilma tegutsemiseta ega koostööta ja see ei ole ka valmis pakendatud kaup, mille saaks võtta riiulilt ning öelda- sooh, minu jaoks on nüüd individuaalsuse ning võrdsuse lagi saavutatud. See on protsess, mis ei lõpe kunagi, aga see ei tähenda, et võrdsus on saavutamatu ükskõik millisel ajahetkel. Sest võrdsus on alati võimalik kui inimesed selles omavahel kokku lepivad, aga sundida neid selleks ei ole võimalik, sest see toimub alateadlikult ja alles siis väljendub ka väliselt.

While walking with my dog this morning, I was asked (in Russian, so I had to collect myself to reply) do I think whether true equality in life is likely for people who live right now. Being caught there by surprise, all I did say at that moment was that it is happening all the time in our psyche and unconsciously we keep becoming more and more equal to each other. Because I have had also myself a great trust in equality whole this life and while thinking about that, I´ve realized that conscious equality is only possible for individualistic people. So while a group of people, who consider itself more or less equal to each other, decide to change the environment in a way that it would become more equal also for others, it can happen only temporarily because people have both externally and its seems that also soul-wise different age from each other. And in real we all are personal countries who are in relations with others. In the current world is living right now more than 7,4 billion countries and we are most equal with those, who are close to us both physically and soul-wise.  But how many understand that? Relatively few yet and it also shows the level of individualism which is a base for conscious external equality. But despite of  that it is happening unconsciously all the time and people will also be conscious about that eventually. So for the time being, the external equality can be met only through establishment of law and regulations. And paradoxically it is exactly the way(or cure) how people keep becoming more and more individualistic. The effect is the same as the rightist Estonian Reform Party which has ruled Estonia for a long time and now was finally overthrown by a parliamentary vote of no confidence this week by central, social-democratic and moderately rightist powers because they have used for a long time an idea of equal income tax for people in  my country to serve the ill-proportional amount of wealthy people instead of those, who provide them with their turnovers and profits. My individualistic approach to this has been to settle with this because I´m conscious about the fact that I am not equal to them in the way how I see the world, but if I had „the social capital“ do change that, like it was done this week by Centrist, Social-Democratic and Pro Patria parties, then maybe I would have done exactly or differently what they did - because there would be no equality without taking an action when needed and cooperation between people. Equality is not a pack of goods which can be taken from a shelf and say  - okay, this is it, I have reached the peak of equality and individualism for me. It is a process, which doesn´t end, but it doesn´t mean that equality is unachievable at any point of time. Because equality is always possible when people agree on that, but you just can´t make them to do that, cause it starts within and only then is expressed also on the outside.