Majandus, mu arm

-Majandus, mu armsam.

Paneme leivad ühte, toetume üksteisele, usaldame teineteist – sest nii ju peab, me ei sae ju endal jalga küljest?!

Lihtsalt harjume teineteisega – eks see ole hea mõte – loome ajatult stabiilsust?-

Ühel päeval aga majandus tüdib (millest iganes), pakib asjad ja lihtsalt kaob.

-Aga mina?!-karjun tuules.

-Sinu mure,-kostab kaugelt. –Sest vaata, selleks, et olla osa Minust, ei pea Sa olema Minuga. Söö, joo, oksenda, koli põllule kui suvatsed ja kasvata endale kas või kõik ise – aga Minust Sa ei pääse, Ma olen Su põld, Su maja, Su sõnnikuhunnik, Su igatsus kõige selle järele, mis tõi Sind Mu juurde ja sidus Meid igaveseks! Muahahaaaa-